Püssi (laske)alus?
Re: Püssi (laske)alus?
Tirin vana teema üles. Kas kuskilt poest on võimalik leida liivakotte? Muidugi võiks ise ehitada jne, aga võimaluse korral ostaks valmistoote.
Re: Püssi (laske)alus?
Äsja läbikäidud etapp. Eestist ei leia, küll aga UK netipoodidest.maleva kirjutas:Tirin vana teema üles. Kas kuskilt poest on võimalik leida liivakotte? Muidugi võiks ise ehitada jne, aga võimaluse korral ostaks valmistoote.
Näiteks siit.
Vaata seda teemat, täna just meisterdasin valmis. Pool tundi tööd. Rull maksis paar eurot, 8 mm keermelatt ja vineer (võib ka laudplank olla) oli garaažist võtta. Kaba all on kassiliivaga täidetud padjapüür. Aga põhimõtteliselt pole kaba alla midagi vaja, toetad teise käega (nagu siin näidatud).
Re: Püssi (laske)alus?
Olengi terve päeva foorumis veetnud ja erinevaid teemasid lugenud. Ise algaja alles, varem lasknud niisama nn "õllepurke". Sai nüüd tõsisem püss muretsetud ja optikat jõle raske paika saada. Kindla alusega oleks seda palju lihtsam teha. Muidu poleks mingit probleemi ise ehitamisega, aga kuna sai linna tagasi kolitud, siis pole lihtsalt hetkel tööriistu võtta kuskilt. Aluse eest 100€ maksta on ka natuke palju + vedrupüssile väga ei sobi ilmselt selline jäik alus.linni kirjutas:Äsja läbikäidud etapp. Eestist ei leia, küll aga UK netipoodidest.maleva kirjutas:Tirin vana teema üles. Kas kuskilt poest on võimalik leida liivakotte? Muidugi võiks ise ehitada jne, aga võimaluse korral ostaks valmistoote.
Näiteks siit.
Vaata seda teemat, täna just meisterdasin valmis. Pool tundi tööd. Rull maksis paar eurot, 8 mm keermelatt ja vineer (võib ka laudplank olla) oli garaažist võtta. Kaba all on kassiliivaga täidetud padjapüür. Aga põhimõtteliselt pole kaba alla midagi vaja, toetad teise käega (nagu siin näidatud).
Re: Püssi (laske)alus?
Võta tavaline padjapüür, vana t - särk või mõni muu õhemast kangast materjal. Liiv sisse, keerad nutsakuks ja asi valmis. Usu mind, tagumist pole vaja. Päeval plõksisin 25 meetri pealt 15 mm ringi, rist seisis paigal nagu pulmaööl 
Ma ise ka algaja, aga teooriat hakkasin tudeerima mõned kuud enne püssi ostmist.

Ma ise ka algaja, aga teooriat hakkasin tudeerima mõned kuud enne püssi ostmist.
Re: Püssi (laske)alus?
Täna proovisin kast + tavaline sulepadi 30 m pealt kõhuli, enamik laske 15 mm sees, aga leidus ka selliseid mis panid 50 mm ajama. Peamiseks põhjuseks diiseldamine, samas sellise laskmise ja 24x suurendusega oli käe kõikumine korralikult läbi optika nähtav. Ilmselt tuleb ka päästikut natuke näppida, hetkel veidi liiga jäik ja kohati mõjutab tulemust.linni kirjutas:Võta tavaline padjapüür, vana t - särk või mõni muu õhemast kangast materjal. Liiv sisse, keerad nutsakuks ja asi valmis. Usu mind, tagumist pole vaja. Päeval plõksisin 25 meetri pealt 15 mm ringi, rist seisis paigal nagu pulmaööl
Ma ise ka algaja, aga teooriat hakkasin tudeerima mõned kuud enne püssi ostmist.
Re: Püssi (laske)alus?
Sulepadi on ilmselt liga pehme aluseks.
Aga kuulid panevad ajama ikka, vähene trenn on vist selle asja nimi
Aga kuulid panevad ajama ikka, vähene trenn on vist selle asja nimi

Re: Püssi (laske)alus?
Minu laskmisaluse moodustavad tööriistakast ja sellele volditud froteerätik 
Ilmselt kõige lihtsam on see eelmisel lehel viidatud sokivariant, piisavalt pisike ja mobiilne... Vanadest teksapükstest saab ka erinevaid aluseid kombineerida, nt sääred kokku õmmelda nii, et tekib üks pikk lohuga alus jne. Eks see selline fantaasia rakendamine ole.
Mida võid täpsuse parandamiseks veel proovida on toetuspunkti muutmine. Mõnele meeldib toetada kohe peale päästikukaitset, teisele natukene kaugemal... Vedruka puhul mängib iga pisiasi, isegi see, kui kaba lahtise kinnituskruvi kinni keerad, muudab juba natuke tabamispunkti.

Ilmselt kõige lihtsam on see eelmisel lehel viidatud sokivariant, piisavalt pisike ja mobiilne... Vanadest teksapükstest saab ka erinevaid aluseid kombineerida, nt sääred kokku õmmelda nii, et tekib üks pikk lohuga alus jne. Eks see selline fantaasia rakendamine ole.
Mida võid täpsuse parandamiseks veel proovida on toetuspunkti muutmine. Mõnele meeldib toetada kohe peale päästikukaitset, teisele natukene kaugemal... Vedruka puhul mängib iga pisiasi, isegi see, kui kaba lahtise kinnituskruvi kinni keerad, muudab juba natuke tabamispunkti.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Re: Püssi (laske)alus?
Seda teksade ja liiva värki isegi mõtlesin proovida, liiva pole ainult. Peab õhtul ringi sõitma ja kuskilt järve äärest võtma. Täna plaanis kolida märgile lähemale ja 20 m pealt katsetada.
Re: Püssi (laske)alus?
Kõigepealt soovitun tutvuda Intsu viidatud väga informatiivse saidiga:maleva kirjutas:Seda teksade ja liiva värki isegi mõtlesin proovida, liiva pole ainult. Peab õhtul ringi sõitma ja kuskilt järve äärest võtma. Täna plaanis kolida märgile lähemale ja 20 m pealt katsetada.
http://www.fieldtargetworld.co.uk/rifle ... uide-bfta/" onclick="window.open(this.href);return false;
30 meetri pealt 20 peale üle kolimine tähendab sihiku tornide kruttimist. Soovitan välja valida üks kindel distants ja sihik sellelt nulli sisse lasta.
Ülalantud lingil soovitatakse 55 jardi (50 meetrit umbes), mina lasin sisse 25 peal. Sealt on lihtne sihikut lühema ja pikema maa peale klikkida.
Re: Püssi (laske)alus?
Eks see sisselaskmise kaugus sõltub ka vajadusest. Kui lased kindlale kaugusele, siis on kõik selge. Kui on kauguste vahemik, siis hobikorras lastes on enamasti kõige lihtsam lasta püss sisse kindlale kaugusele ning sellest lähemale-kaugemale lastes kompenseerid tabamispunkti muutmist lihtsalt sihtides natuke kõrgemale-madalamale.
Optimaalse(te) kaugus(t)e leidmiseks on hea kasutada ChariGun nimelist tarkvarajuppi (saadaval ka nutitelefonidele). Selleks mõõda (peale seda, kui oled diiseldamisest lahti saanud) oma püssi suudmekiirus (või pane esialgu umbes) ja seejärel näitab soft kenasti ära punktid, kus optika on nullis (2 tk) ning millistel kaugustel palju ja millises suunas korrigeerima pead. Ehk mõistlik on valida oma laskmisharjumusi arvestades sellised nullid, kus korrigerivaid tegevusi on vaja kõige vähem. Nõnda ei pea torne kogu aeg näppima. Seda siis oma lõbuks lastes. FT võistlusi sihiks seades küll klikkimisest vist ei pääse...
Optimaalse(te) kaugus(t)e leidmiseks on hea kasutada ChariGun nimelist tarkvarajuppi (saadaval ka nutitelefonidele). Selleks mõõda (peale seda, kui oled diiseldamisest lahti saanud) oma püssi suudmekiirus (või pane esialgu umbes) ja seejärel näitab soft kenasti ära punktid, kus optika on nullis (2 tk) ning millistel kaugustel palju ja millises suunas korrigeerima pead. Ehk mõistlik on valida oma laskmisharjumusi arvestades sellised nullid, kus korrigerivaid tegevusi on vaja kõige vähem. Nõnda ei pea torne kogu aeg näppima. Seda siis oma lõbuks lastes. FT võistlusi sihiks seades küll klikkimisest vist ei pääse...
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...