AIRGUN PLANET EE

Küsimus rohkem Intsule või ka teistele, kes AGW teemadega kursis.

Nimelt oleavt Airgun World ajakirjas Mike Wright ja Jim Tyler kirjutanud artikli või artiklite seeria seostest vedrukate silindri mahu, vedru eelpinge, kolvi kaalu jms kohta. Oskab keegi refereerida, millistele järeldustele seal jõuti või siis anda linki artiklitele?

Linke raske anda, sest ajakiri on digitaalselt juurdepääsetav tasulisena, kas numbri kaupa või aasta tellimusena, viimase eelis et saad juurdepääsu kuni mai 2009. Üht teist on netist AGW leitav, aga mitte nende meeste kirjutisi.
Raamatud The Air Gun From Trigger To Muzzle ja Airgun From Triger To Target on google ja/või p2p abil leitavad viimane on mõneti täiendatud trükk. Autorlusest tulenevalt linke ei pane. Mõlemast peaksid asjahuvilised saama informatsiooni piisavalt. On nagu õhuka piibli staatuses teosed.
AGW lugude kohta- hunnik head juttu ja valemeid ma pole põhjalikult kõike lugenud. Kui on mõni kindel küsimus siis võin vastuseid otsida.

Asi jäi silma LGV teemast, kus nende meeste artiklile viidates väideti, et teatud ulatuses on vedru eelpinge hea ning nt V-Mach vedru, mis on oluliselt lühem kui tehasevedru ja seetõttu väiksema eelpingega, ei pruugi olla optimaalne lahendus.

Mind huvitaski, kas nendes artiklites jõuti mingite universaalsete ja praktikas rakendatavate järelsusteni? Nt saad leida optimaalse vedrupinge konkreetse mudeli jaoks, parandada vedruka efektiivsust mängides kolvi raskusega vms.

Nagu kommentaaridest foorumites aru saan, siis käisid seal empiirilised katsed käsikäes teooriaga, seega midagi peaks seal olema. Samas ei ole ma ühtegi artiklit näinud, ega tea täpselt nende sisu ega ülesehitust, seega ei oska ka täpsemalt küsida.

Niipalju kui infot oman siis ainuke püss, mille kohta parim eelpinge katsetusetga on leitud on HW95 ja see oli 17,2(4)mm. Miskit optimaalset eelpinget raske ilmselt leida, siin on soovitud energia-kiiruse faktor juures lisaks ka veel erinevad vedrud. Vedrukatega on see häda, et keegi peab iga mudeli ja kpl puhul selle leidma. Näiteks optimaale õhukanali saad niimoodi, et sajandiku-kümnendiku kaupa suurendad ja kui läks halvemaks siis eelmine oligi õige Praeguseks on enam- vähem selge, et optimaalne õhukanal on kuskil 2,9-3,1mm läbimõõduga (HW77 97 tx200 Diana). Kolbi ei soovitata teha ei kergemaks ei raskemaks, öeldakse et tehase konstruktorid on sellega piisavalt vaeva näinud juba. Mõni idanaaber on teist meelt tx200 tehakse alumiiniumist kolb ja HW puuritakse augud. Ise augustasin ka 260g sai 210g. Võin seda öelda, et mõneti läks laskmine lihtsamaks. Express ja 238m/s puhul diabool liikus optikatornil kusagil 5mm lasuga. Samas löök on kiirem-teravam aga pehmem, oleks nagu loogiline ka kolb kihutab kiiremini. Momendil kolvi mass 240g ja kiirus 235-6 m/s. Vanasti kui veel 10m vedrukatega lasti kasutati seda kolvi augustamist rohkesti. Muidu öeldakse, et mida aegalsemalt kolb liigub seda parem peaks olema. Jutt käib siis liikumisest mõõdetuna millisek. Üsna mitu autoriteeti on öelnud, et parim püss on originaal 77 kõige pehmem löök juba tehase seades. kolvi ja relva massi suhe parim. Kui HW silmad mikistani pööras suurendati silindri läbimõõtu ja kolvi massi- seal ju müüb võimsus. Silinder oli 25mm ehk 39.77CC nüüd 26mm ehk 43.02CC, kolvi mass 230g nüüd 260g.
Kui lühidalt siis ma vaikselt pdf-stan AGW ja üritan miski sisukorra teha, et leida asju sobival hetkel, või siis koondada näiteks vedruteemad üheks jne.
Põhim on meelde jäänud see, mida ka õunaga mehe teooria väidab, et ainuke efektiivne viis vedrupüssi lööki pehmendada on suurendada relva massi. Lisaks vedrukatele sobib kergem kuul rohkem kui raske. 4,5 raputab rohkem kui 5,5.
Lisan: tuginedes omale kogemusele või öelda ,et 97K on erimõnus lasta kui kiirus on alla 230m/s see tuli pähe vaadates seda 04/12 AGW ja Tyleri juttu hw95 ja nõks alla 11lbs kohta.