AIRGUN PLANET EE

Tere.

Mingi seletamatu juhuse tahtel ma selle kirjade järgi 290m/s laskva vedruka ostsin ja teda põhjalikult ymber kujundama asusin.
Mõõdud: pikkus summutiga 1233mm, ilma 1080mm, kaal 3,78 kg.
Vedru otsad lihvitud poleeritud, kolb poleeritud, vedrujuhikud poleeritud, päästiku esimene aste lyhendatud, teise astme tundlikus 0,9 kg, toru ots summuti jaoks keermestatud. Kaba tehaseviimislus maha lihvitud, peitsitud-lihvitud-õlitatud.

Laskmispingi toena kasutatud rulli keeratud tekki, mis pole ehk parim pyssi lõpliku täpsushinnangu andmiseks. Tuleb teha korralikud liivaga täidetud kotid.On mõttes teha ka pöidlaauguga pystolpidemega kaba.

JSB Exact on õige valik sellele relvale.
Optika on Hawke airmax 3-9x50 ao map6 ristiga.

Pildid räägivad enda eest.
https://plus.google.com/photos/11825847 ... 9827152721" onclick="window.open(this.href);return false;

Summuti testheli.
http://soundcloud.com/kunotaberland/3-s ... th/s-HGiKQ" onclick="window.open(this.href);return false;
Android rakendusega mõõdetud 80db. Ilma summutita on heli märkimisväärselt tugevam, nagu kuulda on.

Tere tulemast! Midagi pole öelda, superprojekt

Selliseid ettevõtmisi vaadates tunnen alati kadedust, et endal pole viimasel ajal seda ettevõttlikust oma püssi "tuunima" hakata. Aga mõned küsimused ka:

• - Mida määrdena kasutasid (vedru, vedrujuhikud, mansett jm)? Kui viitsid ehk kirjeldad seda poolt lähemalt...
  - Millest on tehtud summuti kest? Pildilt loeks valja justkui kirja "swiss army" aga selle sildi all müüakse pea kõike...

Summuti helifail on muidu ilmekas. Näitab kenasti ära, et vedruka puhul koosneb müra kahest osast: vedrulöök vastu silindri seina (mida eriti summutada ei anna) ning suruõhu vallandumine, mille summuti kenasti vaigistab.

Tegelikult loeks hea meelega kogu protsessist vähe pikemalt. Siis tulevikus hea eeskujuks võtta kui endal näpud sügelema peaks hakkama...

Muidu liivakoti puhul võid täitematerjalina kaaluda ka riisi/ tatart. Mõni eelistab viimaseid, kuna sama mahu juures on neid kergem transportida ja natuke lihtsam püssi järgi kohendada.

Tere.

Määrdena kasutasin automaailmast ostetud plastiktuubis liitiummääret.
On ka pihustatavat keraamilist määret (esemele pihustades jääb selline valge pasta) ja kuivmääret (peaks hästi sobima manseti ja kolvi sisemuse määrimiseks) mida pole veel testinud.

Summuti SwissArms kirjadega kest on ostetud relvad.ee poest. Sellel olid vaikimisi sees vaid poroloonist seibid mis ei andnud erilist effekti.
Tegin alumiiniumplekist vaheseibid, puurisin 7mm augud ja lõin keskelt koonusekujuliseks. Vahepuksidena kasutatud plastiktorusid.
Summuti hea omadus on ka see, et tasakaalustab hästi relva raskuskeset. Ei võbele käes nii palju.
Tuli mõttesse teooria, et kolvi manseti ja esiseina vahel võiks ehk olla mingi lööki absorbeeriv materjal. Kummipadi?

Päästiku esimese astme käiku lyhendasin lisapuksi (2mm vaskplekist) paigutamisega päästikus paikneva pulga peale mis surub päästemehhanismi hooba. Enne oli nii, et yle mõistuse pika esimese astme lõpus tahtis sõrm päästikult maha libiseda.

Mõttes on harkjala paigutamine, aga räägivad, et vedruka täpsusele ei mõju harkjalg hästi. Testin omal nahal ära ja vaatab.
http://www.relvad.ee/shop/images/605211.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Tundub, et kinnitada pole seda peale toru esiotsa kuhugile. Selleks tuleks ajutise lahendusena mingi kinnituskronstein teha. Kasvõi tammepuust, et asi ära testida.

Kronograaf tuleks samuti ligi võtta. Saab Hawke ballistikaprogrammidele õiged andmed ette anda. Praegu pole aimu mis kuuli tegelik suudmekiirus olla võiks. Fieldtarget pakub 60€ eest torule kinnitatavat. On see asjalik?
http://shop.field-target.ee/accessories ... cb-625-mk4" onclick="window.open(this.href);return false;

Seda liitiummääret on mujalgi soovitatud... Laias laastus ongi kaks koolkonda: ühed kes kasutavad pastasid-määrdeid ja teised, kes tõmbavad lihtsalt kerge õlikihi vedrule peale ning sellega kogu asi piirdubki.

Mansetile midagi ette aretada vast pole mõtet. Need niigi üldjuhul sellisest plastisest-kummisest materjalist. Mansetid saavad parajat vatti ja liiga pehme kraam laguneb lihtsalt ära. Harkjalg on samuti selline kahtlane lisa vedrupüssil. Pigem jääda rullis teki vm toe juurde, mis ei kanna vedruka edasilööki nii 1:1 teistele pindadele edasi. Ma olen vedrukatest harkjalgu näinud ainuld Diana 54 all (nn "kelguga" edasilööki summutav süsteem, kus kaba paigale jääb) ja ühel Crosmani "taktikalisel" säästupüssil, kuhu lisaks harkjalale olid juurde keeratud laserid, lambid jms ehk põhirõhk oli välimusel, mitte sooritusel. Oluline on eelkõige see, et iga lasu puhul oleks püssi asend ja hoidmine sama. Eksperimenteerida võib veel toetamise kohaga: mõnele püssile sobib esiosa toetamine, teisele jälle päästikukaitse esine ala. Samuti tasub vedrukal hoida püssi paigal märgi tabamiseni (nn follow through), kuna üldjuhul on kuul veel rauas kui vedru silindri seina tabab.

Combro on täitsa asjalik vidin. Otse tootjalt tellides maksab 40 naela (~48 euroraha) ja saatmine on hinna sees. Plussiks on hind ja mõõtmed, samuti ei pea pead vaevama sellega, et püss krono suhtes alati sama nurga all oleks. Miinuseks see, et sisemine mälu lasuseeriale puudub (va min-max-keskmine), mis tähendab seda, et pead iga kord tulemuse maha kirjutama. Kui hommikust õhtuni ei kasuta, siis pole see muidugi probleem. No ja alati saab lisaks osta/ nikerdada kaabli arvutiga ühendamiseks (joonised kodulehel olemas). Siit videost näeb kasutajaliidese ära.

Või kui väljakutset tahad, siis saad krono ka ise meisterdada. Ma siin üritasin, aga tööle ei saanud. Samas projektina seda maha matnud ka ei ole, kuna teoorias peaks asi töötama, viga ilmselt praktikas.

Määrdega tehes on pyss sujuvama ja vaiksema liikumisega. Arvatavasti võtab ka paar-kolm-neli m/s kiirust maha oma viskoossuse tõttu.
Harkjalag annab tegelikult päris kergelt liikuma kui just muda sees kinni pole... tuleb test kindlasti ära teha ja veenduda asja mõttekuses.

Tegin välismaa netipoodidest tellimist võimaldava kaardi omale ära ja ostab siis varsti otse inglismaalt Combro ära.
Ise ei ole erilist tahtmist seda tegema hakata. Kõhutunne ytleb, et ei saa asja.

Jube hea ylevaatlik foorum sul siin pysti pandud
Palju kontsentreeritud tarkust koos.

Vikerlane kirjutas:Jube hea ylevaatlik foorum sul siin pysti pandud
Palju kontsentreeritud tarkust koos.

Tänud, selleks saigi foorum püsti pandud. Ning seetõttu on kõik, eriti aga need, kellel on ja kes viitsivad oma kogemusi jagada, siia teretulnud.

On Sul juba järgmine projekt ka valmis vaadatud kui sellega ühele poole saad?

Järgmist projekti veel mõttes pole. Keskenduks hetkel käesolevale ja yritaks maksimumi sellest välja võtta.
Uus kaba ning nitrokolvi võiks samuti ära testida.

Vikerlane kirjutas:Järgmist projekti veel mõttes pole. Keskenduks hetkel käesolevale ja yritaks maksimumi sellest välja võtta.
Uus kaba ning nitrokolvi võiks samuti ära testida.

Mõtled gaaskolbi? See oleks huvitav ümberehitus. Gaaskolbi eeliseks peaks olema konkreetsem käitumine, võimalus võimsust reguleerida (sõltuvalt gaasi hulgast) ning vinnastatud asendis pole karta "vedru" väsimist. Miinuseks teravam prell-löök (mõjub optikale) ja täitmiseks vajalik pump (kui soovid võimsust reguleerida). Eripäraks veel see, et kui vedruka vinnastamisel on algus kerge ja lõpp raske, siis gaaskolvi puhul tuleb rohkem suruda kohe algusest peale.

Oled midagi välja ka juba valinud? Gaaskolbe pakuvat tänase seisuga minu teada Gamo (+BSA), Weihrauch, Theoben, Crosman ja AirVenturi. Võimalik, et mõni veel. Samas peab uurima, kas mõõdud sobivad ning odava lõbuga tegu ei ole. Nt Theobeni gaaskolbid maksavad siit tellides 65 naela + saatmine. Crosmani toodang sealpool lompi 106 dollarit + saatmine (+ käibemaks, kui tädidel tollis on paha päev). Mõnes mõttes oleks võibolla soodsam kohe gaaskolviga õhukas osta...

Kui kaba tegemiseks läheb, siis ehk poetad protsessi kohta paar sõna ka siia. Mis tööriistad, mis puu, lakid, peitsid... Aeg-ajalt komistad netis isetehtute otsa ja kohati on hämmastav kui väheste vahenditega suudetakse luua muljetavaldav tulemus. Eraldi teema on muidugi igasugused metallist, alumiiniumist jms minimalistlikud/ futuristlikud disainid.

neidsamu kolbe mõtlengi. kallis lõbu jah.

kaba on hetkel plaanis teha paksust laminaadist ehk kasevineerist ja peitsiga toonida ning õlitada.
otsin sobiva kaba välja ja hakkan pihta.
tundub, et midagi sellist sobib: http://www.airgunstock.com/web_images/rws54b.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
isegi parem: http://www.straightshooters.com/images/P/S200sprtr.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
teen väikse fotoreportaaži samuti.

harkjala kinnitamiseks tekkis mõte: lõigata harkjalg ylevalt klambri kohast pooleks. tekib kaks eraldi toimivat jalga ja need kinnitab siis tehtava uue kaba, pikema ja laiema toetuspinna kylge. selliselt tehes jääb torule liikumisruum ja harkjala saab kaugemale ette viia.

Uue kaba tegemine algas.

šabloon:
https://lh4.googleusercontent.com/-B4r9 ... IMG062.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Esiosa sisselõikesse mahutab kokkukäänatud harkjalad.

Kaks 25mm kasevineerist plokki kokku liimitud.
https://lh5.googleusercontent.com/-r3mD ... IMG063.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;

Hirmus .50 kaliibrilise snaiperrrelva .117 koopia tuleb sellest
http://www.youtube.com/watch?feature=en ... iWn-0gKOm8" onclick="window.open(this.href);return false;