Gamo CFX ülevaade

Ülevaated õhkrelvadest ja lisavarustusest
Vasta
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1526
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Gamo CFX ülevaade

Postitus Postitas Delta »

Algne ülevaade on avaldatud 2008. aastal Jääger-Online foorumis ja valmis järk-järgult vastavalt sellele, kuidas testimine edenes. Siinse foorumi jaoks olen teksti pisut kohandanud ja erinevad osad liitnud üheks tervikuks.

***

Mõtlesin, et kirjutan väikese ülevaate Gamo ühest populaarseimast vedrupüssist CFX. Läinud aastal (2007) leidsin mingi hetk, et soovin olemasolevatele lisaks ka ühte nn „võimsat“ õhupüssi. Võimsus tähendas toona minu jaoks eelkõige kuuli algkiirust 305 m/s. Loomulikult pidi püss lisaks võimsusele olema piisavalt täpne ja samas ka taskukohane. Nende kriteeriumitega varustatult asusin otsinguile.

Kuigi toonane valik polnud nii suur kui täna, sai peale mõningast otsimist otsustatud Gamo CFX kasuks. Ehkki 305 m/s "reitinguga" püsse oleks saanud ka odavamalt (Cometa Fenix 400, Gamo Shadow 1000, Crosman Quest 1000), kallutas CFX kasuks otsustama fikseeritud raud ning enamasti ülimalt positiivne tagasiside kasutajatelt üle maailma.

Üldmulje
Olgu kohe öeldud, et CFX on mõõtmetelt täiskasvanu vedrupüss, millel pikkust 116 cm ja kaalu 3 kg. Valida saab nii ilmastikukindla sünteetilise kui ka klassikalisema puidust kaba vahel, viimasel juhul on hind loomulikult krõbedam ja ka püssi nimi natuke uhkem - CFX Royal. Ise otsustasin sünteetilise kaba kasuks. Õlga istub CFX hästi ja sünteetiline kaba näeb päriselus kena välja ega mõju odavana.

Pilt
Selline näeb CFX välja karbist võetuna.

Nagu öeldud on püss fikseeritud rauaga, mis teoorias peaks pakkuma suuremat täpsust võrreldes lahtimurtavate lahendustega. CFX vinnastamine käib toru all oleva hoovaga, mis lukustub nn „muzzle brake“ külge. Vinnastamine ise on täiskasvanule kerge ega eelda eelnevat jõusaalis käimist.

Laadimine
Laadimiseks on kasutusel kurikuulus pöördmehhanism, mis on üks väheseid asju, mida CFX juures kritiseeritakse. Laadimine käib nõnda, et esmalt vinnastad püssi, siis avad pöördmehhanismi, mis keeramise peale paljastab laadimisava.

Pilt
"Rotary breech" ehk pöörik oma täies ilus... Kasutamisel harjub sellega ruttu.

Pärast kuuli torusse lükkamist keerad pööriku (nüüdsest uus sõna eesti keeles 8) ) tagasi paika ja püss ongi laskmiseks valmis. Vinnastamata püssil pöördmehhanism ei avane. Etteheiteid on põhjustanud just kuuli laadimine, mis laadimisrenni sattudes kipub ennast tagurpidi viskama. Ise leidsin probleemile lihtsa lahenduse – tuleb püssi hoida natuke vertikaalsuunas viltu ja lükata kuul sõrmega rauda alt üles.

Sihik
CFX on varustatud tehase poolt tänapäeval vist juba kohustusliku fiiberoptilise sihikuga, mis laseb ennast reguleerida nii vasakule-paremale kui ka üles alla, vastavalt tuulele/ laskekaugusele. Kuna kohe alguses oli mul plaan kasutada optilist sihikut, siis ei ole ma lahtist sihikut testinud. Need kes on proovinud ütlevad, et kõlbab küll.

Pilt
Pildil on näha tagumine fiiberoptiline sihik ja laadimispöörik kinnises asendis.

Pilt
Originaalis asub nn "muzzle brake" küljes oranž eesmine sihik, minu oma on aja jooksul jalutama läinud, seega tasuks peale ostmist selle kinnitus kohe üle vaadata.

Ka optilise sihiku valimisel ei pääse üle ega ümber laadimismehhanismist, mis ei lase CFX-le paigaldada väga pikka optikat, kuna see hakkab segama laadimist. Kellel selline soov siiski on, siis tuleb täismõõdus optika puhul kasutada kindlasti kõrgeid või väga kõrgeid kinnitusjalgu. Kuigi tänapäeval on kasutajad juba teadlikumad, siis igaks juhuks kordan üle, et valitud optika peab olema kndlasti ka vedrupüssile mõeldud. Vastasel juhul on enam kui kindel, et sobimatu optika eluiga jääb lühikeseks. Optika kinnitussiin on klassikaliselt 11 mm ja õnneks on Gamo sellele juba tehases paigaldanud stopperiauguga siini/ relsi, mis arvestades CFX võimsust on igati tark tegu.

Päästik
Päästikud on teada tuntud Gamode nõrga kohana ja siin pole CFX erand. Suurimaks probleemiks on selle üldine tundetus. Isegi kõige kergemas seades nõuab see vajutamisel küllaltki tugevat survet, samuti on päästiku vallandumismoment ettearvamatu. Päästik ongi üks esimesi asju, mida enamik kasutajaid üritab välja vahetada või modifitseerida. Väidetakse küll, et aja jooksul muutub päästik mugavamaks, kuid see ei vabanda minu silmis Gamo suutmatust midagi mõistlikumat asemele leida. Kohe päästiku juures asub ka tavaline mehhaaniline kaitseriiv.

Laskmine
Enamik vedrupüsse on küllaltki tundlikud laskeasendi suhtes. Mõni rohkem, mõni vähem ja CFX kuulub õnneks sellesse viimasesse kategooriasse. Kuigi mul võrdlusmoment teiste „võimsate“ vedrupüssidega puudub, siis kasutajate kinnitusel on CFX vedrupüsside hulgas üks vaiksemaid. Sellega tuleb nõustuda – laskmisel on kõige valjemaks heliks vedru löök vastu silindri seina. Tulemuseks tõlkimatu „twang“, millele lisaks on mõni kasutaja kurtnud ka kaasnevat vibratsiooni. Sarnaselt päästikule, pidi ka „twang“/ vibratsioon kasutamise käigus vähenema.

Nagu tavaks, on 305 m/s eelkõige reklaam karbi peal, päriselus on kiirused väiksemad. Kuna mul endal kiirusmõõtjat ei ole, siis selle testimise jätan vahele. Nii palju võib vast öelda, et laias laastus jäävad kiirused enamlevinud normaalraskusega kuulide puhul 270-280 m/s kanti.

Optika
Koos püssiga ostsin ka Gamo 3-9x40 WR optika, millel tehasest kaasa üheosaline jalg koos stopperiga. Optika oli varustatud nn „duplex“ niitristiga ja pilt oli suhteliselt valge ning selge. Paraku puudus sellel parallaksi seadmise võimalus, samuti fookuse korrigeerimine. Esimene tähendas seda, et igasugune silma liigutamine sihiku suhtes põhjustas risti ujumist. Teine aga raskendas oluliselt sihtmärgi ja niitristi samaaegselt fookuses hoidmist.

Vahepeal soiku jäänud õhupüssi huvi sai hiljuti uue hingamise ning koos sellega sai tehtud ka otsus vahetada senine optiline sihik välja mõne asisema vastu. Põhjuseks just soov vabaneda parallaksi veast tingitud ebatäpsusest laskmisel. Asenduseks valisin Nikko Stirling Gold Crown AirKing 4-12x42. Tegu on hetkel Eestis pakutavatest ühe parima hinna-kvaliteedi suhtega sihikuga, mis varustatud „mil-dot“ niitristiga, fookuse teravustamise ning parallaksi seadmise võimalusega alates 5,5-st meetrist. Ka selle sihiku puhul kuulus komplekti üheosaline jalg.

Sihik ise toimetati kohale kenas kuldses karbikeses.

Pilt

Karbis oli sihik koos jalaga, suure taskuräti mõõtu optika puhastuslapp ja 2 võtit.

Pilt

Komplekti kuulusid veel ülestõstetavad tolmukaitsed, mis ise-enesest on küllaltki mugav lahendus, kuna pole ohtu, et sa nad kusagile poetad ja hiljem ära kaotad. Tolmukatte plastklaasid olid rõõmsalt kollased, kuid kummist kinnitusrõngad jätsid natuke odava mulje. Esimene käis peale küllaltki lõdvalt, mis ühest küljest on mõistlik, kuna parallaksi seadmiseks pead tolmukatte eemaldama. Teisalt tähendas see seda, et laskmiseks võtsin eesmise tolmukatte ikkagi küljest ära, samal ajal kui tagumise jätsin külge. Kaasas oli ka ingliskeelne juhend, aga suurem asi see ei olnud, sest kuidas suhtuda nt õhupüssi puhul soovitusse lasta sihik sisse 100 meetri peal? Õnneks pole tegu raketiteadusega...

Optikat paigaldades avastasin, et erinevalt Gamo-st ei ole Nikko Stirling oma optika jalga varustanud stopperiga. Mis oli mõneti üllatav ja mis seal salata, ka negatiivne uudis. Siiski lootsin, et ehk saab ka ilma läbi ning kruvisin sihiku peale. Protsess kulges valutult ja mõni hetk hiljem sai asuda sihikut sisse laskma.

Pilt oli Nikkol korralik ja mõneti kirkam kui Gamol. Kuigi sihikul oli olemas ka fookuse korrigeerimise võimalus, siis seda vaja ei läinud – „mil-dot“ niitrist oli selge igas olukorras. Parallaksi seadmine käib vana kooli viisi optika esiosa keeramisega. Optikale on märgitud ka peamised kaugused meetrites, millelt lastakse ning see on väga hea, sest käsitsi teravustamisele antud optika puhul lootma ei saa jääda. Nt isegi 12x suurenduse juures oli väga raske vahet teha, kas sihtmärk on nüüd 15 m või 20 m kaugusel. Loomulikult võiks parallaks olla küljelt seatav, kuid paraku eelsitavad tootjad seda võimalust pakkuda ainult kallima otsa sihikutele. Ja olgem ausad, vaid märklehti augustades pole ka pidevat vajadust parallaksi korrigeerida.

CFX täpsus: osa I
Nüüd kus vähe asisem optika peal, sai asuda ka CFX tegelike võimete testimisele. Ülevaadetest ja kasutajate kommentaaridest võib lugeda, et CFX peaks olema küllaltki täpne. Nagu tavaks, on igal püssil kuulid, mis sobivad konkreetsele isendile kõige paremini. CFX puhul on kasutajad kiitnud järgmiseid kuule: JSB Exact, RWS Superdome, Cromsan Premier ning H & N Field Target Trophy. Testimieks valisingi eelloetletud, va Crosmanid, mida mul hankida ei õnnestunud. Omalt poolt lisasin testitavate hulka Gamo ProMagnumid. Kõik kuulid on nn „domed“-tüüpi, mis on oma olemuselt kõige universaalsemad ning sobivad ka pikematele distantsidele.

Alustasin JSB Exactidega (4,52 mm). Lasin istudes ja 20 meetriselt distantsilt. Üsna ruttu sai selgeks, et püssil potentsiaali on, kuid tulemused jäävad paljuski tehnika taha. Tavaline oli stsenaarium, kus 3 lasku tulid väga head ja 4 või 5 avasid grupi. Lisaks avastasin, et tabamispunkt kipub muutuma. Märkisin harilikuga pliiatiga sihiku jala asukoha ning peale mõnda seeriat oli selge, et kartused stopperi puudumise osas osutusid tõeks – sihik liikus. Egas midagi, sihik uuesti paika ning seekord pingutasin kinnituskruvisid nii palju kui vähegi julgesin. Veel rohkem keerates oleks juhtunud üks kahest – kas kruvipesa oleks läinud ümmarguseks või võti pooleks. Sellega lõppes ka esimene tõsisem testpäev.

Pärast mõnepäevast pausi katsetused jätkusid ja kohe esimese seeriaga sai saavutatud küllaltki korralik tulemus, milleks mõõtsin 7mm CTC ("center-to-center", seeria kahe kaugeima tabamuse keskpunktide vaheline kaugus), mis ühtlasi jäi ka õhtu parimaks.

Pilt
Õhtu parim tulemus: 5 lasku 20 meetri pealt keskele, tulemuseks grupp tihedusega 7mm CTC. Kasutatud suurendus optikal 12x.

Tõestus selle kohta, miks stopper ikkagi vajalik on
Üsna ruttu selgus, et vaatmata rakendatud ponnistustele sihikujalg paigal ei püsi, mis tähendas ainult üht – jala vahetust. Taas leidist kinnitust tõsiasi, et võimsamate vedrupüsside puhul on stopperiga optika kinntiusjalg möödapääsmatu. Just stopperi puudumine on ka minu ainuke etteheide NS 4-12x42 komplektile, sest võimsamate vedrpüsside puhul tuleb varem või hiljem teha täiendav väljaminek stopperiga kinnitusele. (Märkus 2011: hilisematel NS optikatel oli komplektis juba stopperiga kinnitusjalg)

Pilt
Nagu näha, ei hoidnud sihikut paigal ka keeramisel kasutatud toores jõud... CFX puhul PEAB optilise sihiku jalg olema stopperiga, vastasel juhul võid leida ennast peagi mõistatamas, miks tabamispunkt liigub.

Pilt
Kahjustuste järgi tundub, et Nikko kasutatud materjal jala valmistamisel on küllaltki pehme.

Õnneks oli mul käepärast Gamo stopperiga jalg ja nii tõstsin sihiku lihtsalt sellele üle. Tulemus sai isegi mõnevõrra parem, kuna Gamo jalg on natuke madalam kui Nikko jalg, mistõttu sihik on torule lähemal ning mis seal salata, ka püss sai silmale natuke kenam.

Pilt
CFX ja NS 4-12x42 oma täies ilus pärast sihiku jala vahetust.

CFX täpsus: osa II
H&N Field Target Trophy (4,52 mm) testimisel oli ilm kena ja soe, ainult et kogu ürituse oleksid pea-aegu rikkunud ei tea kust ilmunud esimesed sääsed 8) Tulemustest. Laskmine edenes üle kivide ja kändude ning päris head tunnet kätte ei saanudki. Taas tulid paremad tulemused pigem seeria alaguspooles, enamik gruppe jäi 1-2 cm vahele. Sarnaselt JSB-de testis kirjeldatule kippusid ka täna 4-5 lask gruppe avama. Nt siin rikkus hea tulemuse ära just viimane lask, enne mida oli grupi tihedus 5mm, koos viiendaga (nr 2 kõrval) aga 1 cm.

Pilt

Õhtu parimaks jäi ~7,5 mm CTC, mis pole ka ise-enesest paha tulemus. Nagu näha, siis on nii JSB kui ka HN parimad tulemused sisuliselt samad. Hind annab aga selge eelise JSB-le.

Pilt

***

RWS Superdome kohta olgu kohe öeldud, et nii suurt vaeva hea tulemuse saamiseks kui RWS-dega polnud ma varasemate kuulidega näinud. Üritasin kuidas üritasin, ikka vajus grupp laiali, isegi kui mõned tabamused grupis olid väga head. Ja selles vaimus läks oma sadakond lasku. Alloleval pildil on näha küllaltki tüüpiline tulemus sellest seeriast (~13 mm CTC).

Pilt

Asi tundus suht lootusetu ja ma otsustasin lõpetada. Pooleldi juba käega löönuna proovisin natuke erinevat laskeasendit ja voila - grupid paranesid märgatavalt. Kui siiani oli lastes hoidnud püssi võimalikult lõdvalt, et elimineerida vedru liikumisest tingitud ebastabiilsust, siis nüüd hoidsin CFX-i jäigemalt, rohkem nagu tulirelva. Ja see aitas. Päike hakkas loojuma ja õhk oli juba üsna jahedaks läinud, mistõttu lasin veel vaid ühe märklehe, kuid sellest piisas. Senine praktika, kus kus hea tulemus tuli kohe testimise alguses, sai muudetud ning päeva parimaks jäigi viimane märkleht, mis lastud nüüd juba kohendatud tehnikaga. Tulemuseks eelnevate vääriline 7,5 mm CTC.

Pilt

Siiski tuleb tõdeda, et RWS-dega sai senistest kõige rohkem vaeva nähtud. Eks kindluse mõttes peaks neid mõnikord uuesti proovima, kuna nö kohendatud tehnikaga saigi lastud vaid 1,5 märklehte, mida on üldistuste tegemiseks natuke vähe. Aga seda vast kunagi hiljem, järjekorras ootavad veel Gamo ProMagnumid, pärast mida võib vast sellele ülevaatele esmase joone alla tõmmata.

***

Vahepeal sündis otsus CFX päästik välja vahetada. Valituks osutus GRT-III päästik Charlie Da Tunalt. Tegemist on ühe popima tuuninguga, mida Gamodele ja Gamo-tüüpi lahendust kasutavatele püssidele saada on. Siin on ametlik KODULEHEKÜLG

GRT trikk seisneb päästiku disainis, mis võimaldab lõpptulemusena sujuvat, kerget ja täpset päästmist ehk kõike seda, mida originaalilt ei leia. Taustast nii palju, et disaini algne idee ei ole Charlie enda oma, vaid ta nö "võttis" selle üle ühelt teiselt mikistanis tuntud tuunijalt ja müüb nüüd päästikut natuke uuendatult oma nime all. Aga see selleks. Massidesse läks see tema kaudu.

Mis veel? Pluss on kindlasti veel see, et asja on lihtne paigaldada. Kogu protseduur võtab aega maksimaalselt 5-10 minutit. Ning erinevalt igasugu kruvi-seibi-augu ja muudest tuuningutest jääb alles ka püssi garantii, kuna midagi muud ei ole tarvis teha kui lihtsalt vahetada välja päästiku laba. Vajadusel saab alati originaali tagasi panna. Kuna kasutajate kommentaarid üle maailma on positiivsed, siis saigi asi tellitud.

Päästik saabus kenasti kollasesse mullikilega ümbrikkusse pakituna otse postkasti. Lisaks päästikule oli pakis paigaldamise juhend ja esimese astme reguleerimiseks vajalik võti. Kokku kulus üle lombi tulemiseks aega ca 10 päeva ja maksma läks see täpselt 350 krooni koos saatmiskuludega.

Pilt

Loomulikult kibelesin uut päästikut proovima ja seetõttu ei raisanud ma aega, vaid hakkasin paigaldusega kohe pihta. Kuivõrd CT lehel on olemas põhjalik õpetus nii sõnas kui ka pildis, siis ei hakanud ma seekord ise pilte tegema.

Protseduur ise suuri ettevalmistusi ei nõua, kuid CFX puhul peab arvestama, et kaba eemaldamiseks läheb vaja T25 täht-kruvikeerajat (torx). Kaba oli kinni kolme kruviga: üks kohe päästikukaitse taga ja teised kaks ees kummipatjade all. Kummipatjade eemaldamiseks tuli kruvikeeraja lihtsalt nende serva alla ajada ja kangutada.

Kaba eemaldamisel avanes ehmatav vaatepilt. Kuigi olin nähtavaid osasid varem puhastanud ei olnud ma seni kaba eemaldanud ja varjatud detailideni jõudnud. Aga oleks pidanud - kerge roostekirme oli pea igal pool. Pealmisest puhastsest oli siiski niipalju kasu olnud, et osa õli oli sisse jõudnud, mistõttu rooste oli lahti ning lapiga lihtsalt eemaldatav. Siiski käisin kõik nähtava veel mitu korda Ballistoliga üle, kuni lapp tõmmates puhtaks jäi. Ei oskagi öelda, kas tegu on tehase kingitusega või paratamatusega. Püssi ennast on hoitud kogu aeg toatemperatuuril, vihma ja külmaga pole temaga väljas käidud.

Päästiku enda paigaldamine käis ruttu ja probleemideta - vana välja ja uus asmele. Erinevalt originaalpäästikust saab GRT puhul lisaks esimesele astmele kohe väljast reguleerida ka teist astet.

Pilt

Päästik ise on kerge, oluliselt kergem kui originaal, kuid eks laskekatsed näitavad, palju uuendusest tegelikult kasu on.

***

Gamo ProMagnumite suurimaks plussiks on kahtlemata nende soodne hind. Kuulid ise ei jätnud just head muljet: mitmetel oli näha valujääke, samuti olid nad küllaltki mustad, mistõttu pärast mõningast laskmist olid näpud laadimisest üsna määrdunud. Võib arvata, et Gamo ProMagnumeid pidevalt kasutades tuleb ka toru sagedamalt puhastada.

Lasin ainult kaks märklehte, kuid sellest piisas. Esimene märkleht ei avaldanud muljet, lasin 4x5 lasku, mille tulemusena nägi leht välja nagu oleks seda tabanud lask haavlipüssist. Ainult seetõttu, et lasin need ise suutsin aimata mingeid gruppe. Teise lehega läks paremini. Muutsin taas laskeasendit ja sain järgmise tulemuse:

Pilt

Seekord proovisin midagi, mida tavaliselt vedrupüsside puhul ei soovitata - asetasin püssi otse toele. Nagu näha, siis praegu see töötas. Märkleht ise oli vist natuke niiskust saanud, sest puhta augu asemel rebis kolmas kuul lahti terve lataka, pildil olen selle taas üles voltinud. Ülejäänud grupid sellel lehel olid ca 2x suuremad.

Mis GRT-III päästikusse puutub, siis võib seda soovitada küll. Kergus ja konkreetsem vallandumispunkt on põhjused, miks ma originaali tagasi ei taha ega pane. Usun, et oma osa Gamo ProMag kiires ja korralikus tulemuses on just paremal päästikul. Samas ei arva ma, et tegemist oleks igale Gamole nö "kohustusliku" lisavidinaga nagu emotsionaalsemad kasutajad erinevates foorumites reklaamivad. Tore kui on olemas, aga kui püssist viimast taga ei aja, saab ka ilma hakkama.

***

Kõige lõppu lisan ühe seeria, mille sain lastes 20m peal JSB-sid. Ringiga tähistatud viiesed grupid on lastud järjest, parima tiheduseks sain ~6 mm ning teised kaks ei jää just palju maha. Karbi viimased 10 kuuli lasin märklehe keskele, seda küll juba suht vaba käega...

Pilt
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...

Vasta