Ostuabi: suudmekiirus/ kuuli algkiirus: müüdid ja tegelikkus

Üldine jutt õhkrelvadest ja seonduvast
Vasta
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Ostuabi: suudmekiirus/ kuuli algkiirus: müüdid ja tegelikkus

Postitus Postitas Delta »

Kahjuks liiga sageli kohtab arusaama, et õhkrelva olulisim omadus on karbi peale märgitud suudmekiirus. Numbrid 250, 305 või isegi 350 m/s omandavad relva valimisel justkui maagilise tähenduse. Kehtib suhtumine, et mida suurem see number on, seda parema püssiga on tegu. Ning kindlasti on nii mõnigi supermagnum vedruka omanik põlastavalt vaadanud PCP poole, et näe, see ju palju aeglasem...

Paraku on paljuski tegemist asjatundmatusest tingitud müraga. Laias laastus on siin kaks probleemi:
  • - tootjate eksitav reklaam;
    - suudmekiiruse ületähtsustamine.

Tootjate eksitav reklaam

Enamasti kohtab eksitavat reklaami odavama ja keskmise hinnaklassi vedrupüsside juures. Võiks öelda, et kurikuulsaim selles vallas on hispaanlaste Gamo. Milles siis eksitamine seisneb?

Trikk on lühidalt selles, et kõigi nende kõlavate 305 m/s, 350 m/s jt suudmekiiruste juures ei ole öeldud, millise kuuliga need tulemused on saadud. Üldjuhul kasutavad tootjad reklaamitud kiiruste saavutamiseks ülikergeid kuule, millede täpsus praktikas on paraku alla igasugust arvestust. Seega tavakaalus kuule kasutades näeb kasutaja karbil olevatest numbrieid heal juhul vaid unes. Vähe sellest, harvad pole ka juhused, kus testijad ei saavuta tootjate pakututd numbreid isegi nende endi ülikergete kuulidega.

  • Seega võib reklaamitud 305 m/s suudmekiiruseks olla normaalkaalus kuuliga hoopis nt 280 m/s või veelgi vähem.
Suudmekiiruse ületähtsustamine
Nagu eelmisest punktist selgus, siis suudmekiirus üksi ei sobi õhkrleva iseloomustamiseks, vaid oluline on ka kasutatava kuuli kaal ehk tegelikult tuleks vaadata kombinatsiooni kuuli kaalust ja kiirusest ehk suudmeenergiat.

Suudmeenergia valem on Pilt (m - kuuli mass kilogrammides, v - suudmekiirus m/s) ja tulemust (E) mõõdetakse džaulides (joule, "J").
  • Nt kui püss laseb JSB Exact kuule (0,547 g) suudmekiirusega 280 m/s, siis saame võimsuseks ~21 J.
Kuigi püssi reklaamitud suudmekiirus 250-305-380 m/s annab mingi esmase indikatsiooni ka püssi võimsuse kohta (tõenäoliselt on viimane võimsam kui esimene), siis reaalse hinnangu saab anda alles vaadates suudmeenergiaid.

Kui varem sai räägitud sellest, et tootjad kipuvad oma toodangu suutlikkust suurte kiirusnumbritega ilustama, siis tegelikkuses on nad loonud sellega ka valearusaama, et kiirem on "parem". Võimalik, et põhjuseks on ka võrdlus tulirelvadega, kus 3x suuremad kuuli algkiirused on tavaline nähtus. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine: suur suudmekiirus õhkrelvadele ei sobi.

Põhjus peitub õhkrelvadele mõeldud kuuli disainis. Võrreldes tulirelva kuuliga on õhkrelva kuul oluliselt kergem ja ka aerodünaamika on erinev, mistõttu ei ole nende lennuomadused võrreldavad.

Pilt

See ei tähenda, et õhkrelv oleks kuidagi ebatäpsem. Kaugel sellest, kuid kuuli disain seab omad piirid. Antud juhul on selleks piiriks kuuli kiirus. Nimelt töötab õhkrelva kuul kõige paremini kiirustel, mis jäävad alla helikiiruse, milleks on tavaoludes ~340 m/s.

Asjatundjate sõnul on suudmekiiruse optimaalseks vahemikuks kusagil 280-295 m/s. Vahetus helikiiruse eelses tsoonis ja helibarjääri murdmisel saab õhkrelva kuuli stabiilsus häiritud, mistõttu maakeeli öeldes suurtel kiirustel lastud kuul ei ole täpne. Halvemal juhul läbib kuul need tsoonid kaks korda, mis teevad tulemuse veelgi hullemaks.

Seetõttu ei maksa eriti unistada suudmekiirustest, mis jäävad üle 300 m/s. Tõsiasi on, et selliste kiiruste juures kaotate täpsuse. Mis toob meid tagasi võimsuse juurde. Selleks, et ka võimsamate õhkrlevadega oleks võimalik täpselt lasta, tuleb kasutada raskemaid kuule, mis tõmbavad suudmekiiruse alla. Just sellepärast lastaksegi PCP õhupüssidest raskemate kuulidega. Ja kuigi tehase antud tehniliste näitajate poole pealt lasevad nt nii vedrukad kui ka 305 m/s, siis PCP puhul on raskemate kuulide tõttu suudmeenergia oluliselt suurem.

Mõnedes riikides on lubatud õhkrelvadega pidada ka jahti. Jahipidamise kontekstis oma suurem suudmeenergia õigustatud. Eestis ei ole jahipidamine õhkrlevaga lubatud, mistõttu praktikas ei ole olulist vahet, kui võimas oli see õhupüss, mis märklehte või õllepurki augu tegi. Kuigi esmapilgul ehk loogikat eirav, siis nt lahjema vedrupüssiga on isegi kergem täpselt lasta kui võimsama vedrupüssiga, kuna selle edasilöök on märksa väiksem. Tõsi, kui soovitakse lasta kaugemale, siis ei ole võimsamast püssist pääsu.

Seega enne ostu tasub korra maha istuda ja mõelda, mida õhupüssilt oodatakse ning millistel kaugustel olevaid märke laskma hakatakse. Esitan siinkohal täiesti meelevaldse spikri, mis põhineb isiklikul arvamusel:
  • - suudmekiirus 120 m/s - optimaalne sihtmärgi kaugus 5-15 m;
    - suudmekiirus 175 m/s - optimaalne sihtmärgi kaugus 10-25 m;
    - suudmekiirus 250 m/s - optimaalne sihtmärgi kaugus 15-35 m;
    - suudmekiirus 290-300+ m/s - optimaalne sihtmärgi kaugus 20-50 m.
Loomulikult saab lahjema õhkrlevaga lasta kaugemale ja võimsamaga lähemale, kuid arvestama peaks siiski oma vajadustega. Kui ikka reaalselt lastakse kuni 20-25 m peale, siis ei ole otsest vajadust 380 m/s magnum vedruka soetamiseks. Võib, aga optimaalsem oleks mõni relv suudmekiiruste vahemikus 175-250 m/s.

Sellega seoses meenub jutt ühes foorumis, kus kaks sõpra lasid õllepurke HW 30S ja HW 95-ga. Esimene sai märksa paremaid tulemusi. Teisele ei mahtunud pähe, et kuidas see võimalik on, oli ta ju investeerinud oma HW95-te ja selle tuunimisse oluliselt rohkem raha. Püsside vahetamisel saavutas omakorda tema paremaid tulemusi. Loo moraal - lahjema püssiga oli sellel distantsil lihtsam lasta kui võimsamaga ehk siis ei maksa hüpata oma varju ja valida tuleb oma vajadustele sobiv püss. Piltlikult öeldes oli olukord sama, kui ronida tipptunni ummikutesse võimsa muskelautoga. Saab, aga mugav ei ole. Mõni automaatkastiga Corolla olnuks sellistes oludes märksa parem valik. 8-)

Igaks juhuks olgu öeldud, et kogu eelnev jutt kehtib eelkõige vedrupüssidele. PCP-de puhul sedalaadi drastilised erinevused võimsamate ja lahjemate isendite käitumises puuduvad.


Kokkuvõte
- Suudmekiirus karbil ehk tehaseandmetes on enamasti liialdus: tegelikud kiirused on reeglina väiksemad. Eelkõige kehtib see odavama ja keskmise klassi vedrupüsside osas.
- Suudmekiirusest parem näitaja õhkrelva võimekuse hindamiseks on suudmeenergia.
- Helikiirust ületavad suudmekiirused õhkrelvadel ei ole kasutatavad, kuna sellistel kiirustel kaob täpsus.
- Enne ostu mõtle oma vajadustele, edevusest ei ole mõtet üle pingutada ja liigvõimast õhkrelva soetada.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Ostuabi: suudmekiirus/ kuuli algkiirus: müüdid ja tegeli

Postitus Postitas Delta »

Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Vasta