Nipinurk: optilise sihiku kinnitamine ja sisselaskmine

Üldine jutt õhkrelvadest ja seonduvast
Vasta
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Nipinurk: optilise sihiku kinnitamine ja sisselaskmine

Postitus Postitas Delta »

Jätkame optika paigaldamise ja sisselaskmisega.

Esimene post, mis käsitles optiliste sihikute tähistamist ja valimist on siin: viewtopic.php?f=3&t=47

***
Optika paigaldamine on töö, mida saab teha nii lihtsalt kui ka keeruliselt. Alustame lihtsamast lähenemisest 8-)

Kinnitusjalgade valimine
Optilise sihiku kinnitamiseks kasutatakse kinnitusjalgu, mida on kahte tüüpi: üheosalised ja kaheosalised. Üldjuhul on taas tegu maitseküsimusega ehk igaüks valib selle, mis meeldib.

Pilt

Üheosalisi kinnitusjalgu soovitatakse enamasti vedrupüssidele, kuna üheosaline jalg pakkub kinnitamisel rohkem kontaktpinda püssiga ja peaks nõnda paremini vastu pidama vedruka edasilöögile, st püsima kindlamalt paigal. Üheosaliste jalgade miinuseks on ehk kinnitusrõngaste fikseeritud kaugus, mis jätab optika paigutamisel natuke vähem mänguruumi.

Pilt

Tihti tingib kaheosaliste kinnitusjalgade kasutamise vajaduse õhupüssi disain, seda eriti mitmelasuliste eellaetavate puhul. Nimelt kasutatakse enamikel mitmelasulistel õhupüssidel ketasmagasini, mis ulatub püssist kõrgemale, mistõttu üheosalise kinnituse korral ei saaks magasini kasutada. Sarnast ruumipuudust võib esineda ka ühelasulistel PCP-del. Lisaks pakuvad kaheosalised kinnitusjalad optika kinnitamisel rohhkem võimalusi, kuna jalgade omavahelist kaugust saab muuta.

***
Mõnikord on kinnitusjalad optikaga kohe kaasas, kuid enamasti tuleb need endal juurde osta. Mida ostmisel arvestada...

- Kinnitusjalg peab sobima püssi kinnitussiini tüübiga. Õhkrelvadel kasutatakse enamasti 11 mm kinnitussiine, harvem Weaver/ Picatinny relsse. Mõlema tüübi jaoks on eraldi kinitusjalad ja üks teisele ei sobi. Seega enne ostmist veendu, et kinnitused püssil ja jalgadel klapivad.

- Kinnitusjalg peab sobima optilise sihiku kere diameetriga. Optilisi sihiku kere diameeter on üldjuhul kas 25,4 mm või siis 30 mm, vastavalt sellele tuleb valida kinnitusjalg.

- Kinnitusjalg peab sobima püssi disainiga. Eespool oli juba juttu sellest, et kinnitusjalg ei tohi takistada püssi laadimist. Lisaks peab jälgima ka püssi kinnitussiinide pikkust, mõnikord on need üsna lühikesed ja üheosaline kinnitus ei mahu sinna ära.

- Kinnitusjalg peab sobima optika mõõtmetega. Üldjuhul jagatakse kinnitusjalad madalateks, keskmisteks ja kõrgeteks. Mis on madal või kõrge otsustab iga tootja ise, kuid need andmed on üldjuhul lihtsalt leitavad. Rusikareegel on taas lihtne: mida suurema läätse diameetriga on optika, seda kõrgem peab olema kinnitusjalg. Liiga madala kinnitusjala korral on oht, et optika lihtsalt ei mahu püssile. Kinnituse kõrguse sobivuse kontrollimine on lihtne: jala kõrguse ja optika kere laiuse poole summa peab olema suurem kui läätse raadius.

Fikseeritud rauaga vedrupüssidel tasub jälgida ka seda, et optika ei varjaks laadimisava. Sõltuvalt optika pikkusest võib olla tarvilik kõrgeamte kinnitusjalgade kasutamine.

- Vedrupüssil peab kinnitusjalal olema stopper. Kui lahjemate vedrupüsside puhul pole stopperi olemasolu nii kriitiline, siis vähegi võimasamate vedrukate puhul soovitan soojalt mõelda stopperi kasutamisele. Stopperi idee on lihtne. Selleks, et takistada vedruka edasilöögi tõttu kinnitusjalgade nihkumist on edumeelsemad tootjad puurinud püssi kinnitussiinide juurde augud ning kinnitusjalgade alla paigutanud sinna auku käiva kruvi, mis siis aitab optikat püssil paigal hoida. Juhul stopperi jaoks püssis auke ei ole, saab kasutada ka kinnitusjala taha käivat eraldi vidinat, mis samuti suurendab kinnitusjalgade "libisemiskindlust".

Alati on neid, kes väidavad, et neil püsib optika/ kinnitusjalg ilma stopperita paigal ka kõige võimsamatel vedrupüssidel. Võibolla tõesti. Samas on tegemist riskiga, mida on lihtne ennetada/ maandada ostes kohe stopperiga kinnitusjalad. Mina sain oma vitsad kätte aastaid tagasi CFX-ga maadeldes.

Paigaldamine
Kui sobivad kinitusjalad on olemas, siis ei olegi muud, kui need kinnitada püssile. Enne paigaldamist tasub parima võimaliku kontakti saamiseks puhastada nii kinnitusjalad kui ka siinid püssil.

Optika asend püssil peab olema selline, et võttes sisse laskeasendi on silm optika suhtes kohe vaikimisi õigel kaugusel. Selle koha leidmiseks kinnita jalad esmalt lõdvalt, et oleks vajadusel lihtne nende asukohta muuta ja leia optikale sobivaim paigutus. Kaheosaliste jalgade fikseerimisel erinõudeid ei ole, üheosalistel soovitatakse parima haarduvuse saamiseks esmalt pingutada keskmised kinnitused ning alles seejärel äärmised.

Kui jalgadeasend on paigas, tuleb kinnitada ka optika. Selleks veendu, et niitrist oleks otse ja fikseeri kruvid esmalt nõrgalt ja seejärel pinguta neid diagonaalis vähehaaval selliselt, et kinnitusjalgade surve optikale oleks ühtlane. Näitlik järjekord võiks olla järgmine:

Pilt

Ühtlane surve kinnitamisel tähendab suuremat kontaktpinda optika ja kinnitusjalgade vahel, mistõttu optka püsib paremini paigal. Samuti võib ebaühtlane surve kahjustada optikat füüsiliselt.

Pilt

On olnud näiteid, kus parallaksi reguleerimine käis raskelt või optika "loopis", st niitrist ei hoidnud oma asukohta. Mõlemal juhul paranes viga pärast kinnituste ülevaatamist.

Optika sisselaskmine
Optika sisselaskmist saab teha mitut moodi. Kiireim viis selleks on panna märkleht esmalt 5-10 m kaugusele ja üritada tabada keskpunkti. Suure tõenäosusega tabab kuul märklehte keskpunktist eemal, mistõttu järgmiseks sammuks on läbi optika vaadates selle reguleerimine selliselt, et niitristi keskpunkt liiguks tabamiskohale. Oluline on püüda seejuures säilitada algset laskeasendit.

Nüüd juba korrigeeritud sihikuga uuesti keskpunkti lastes peaks tabamiskoht olema üsna lähedal soovitule. Soovi korral võib esmast protseduuri veel korrata ja alles seejärel lasta optika samal viisil sisse juba soovitud kaugusele.

Alguses lähedalt laskmine on vajalik selleks, et saaks teha sihiku esmase korrigeerimise. Pannes märklehe kohe kaugele (20-30-40 m) on oht, et lask ei taba üldse märklehte ja nõnda tunde järgi otsimine, kas kuul läks nüüd paremalt või vasakult, ülevalt või alt mööda on väga vaevaline.

Samuti tasub sisselaskmisel alati kasutada laskeasendit, mida hakatakse edaspidi kasutama. PCP-de puhul pole see nii kriitiline, kuid vedrupüssi puhul piisab tabamispunkti muutumiseks tihti juba sellest, kui muudetakse püssi hoidmisel haarde tugevust. Siin on näitlik video sellest, kuidas muutub püssi käitumine, kui kasutada erinevaid laskealuseid.



Siin on optilise sihiku sisselaskmisest hea ja lühike video, milles eelnev jutt on antud edasi pildis...



Millisele kaugusele optika sisse lasta?
Juhul kui õhkrelva ainukeseks eesmärgiks on augustada märklehti kindlal kaugusel, siis pole selle küsimusega muret. Vali soovitud kaugus, lase optika sisse ja valmis. Küll peavad sellega pead vaevama need, kes ei soovi iga erineval kaugusel asuva märgi tarvis optikat korrigeerida. Ehk siis enamus kodukasutajaid, HFT ja FT huvilised, kes kasutavad nn holdover meetodit.

Selleks, et valikut teha, peab esmalt peatuma pisut teoorial. Nimelt pole kellelegi ilmselt uudis, et kuul hakkab kaotama kiirust ja energiat kohe pärast rauast väljumist. Seega on tema lennutrajektoor langeva kaarega. Laskja silm, sihik ja märk asuvad seevastu sirgjoonel. Selleks, et optikat saaks praktikas kasutada, peavad sihikuliin ja kuuli trajektoor omavahel kokku puutuma või veel parem, lõikuma.

Pilt

a - sihikuliin;
b - kuuli trrajektoor
c - sihikuliini ja kuuli trajektoori lõikumiskohtades on sihik paigas

Lõikumise eeliseks on see, et nõnda saame kaks kaugust, kus sihik on täpselt paigas.

Arvutiajastu plussiks on see, et enamasti on keegi meie eest raske töö jub aära teinud. Nii ka siin. Internetist leiab mitmeid ballistilisi abivahenedeid, mis pärast andmete sisestamist arvutavad optika sisselaskmiseks sobivad parameetrid. Üheks populaarseimaks on tasuta kasutatav ChairGun.

ChairGuni kasutades on lihtne mängida erinevate kagusetaga ja näha tulemust graafiliselt.

Pilt

Antud näites (pilt lõigatud, osa andmeid on ekraanilt "väljas") on kasutaja optika nullinud kaugustele 19 ja 30 meetrit. Samuti on kasutaja määranud lubatavaks eksimuseks kaks sentimeetrit, mis tähendab seda, et kasutades sihtimiseks niitristi keskpunkti saavutatakse tabamus, aktsepteeritava vea ulatuses, vahemikus 7-40 meetrit (roosa ala). Jooniselt on ka näha, et kui võtta lubatavaks veaks 0,5 cm, siis võib antud püssi ja kuuliga muretult lasta vahemikus 15-33 m.

Loomulikult saab parameetreid (nt lubatav viga, kasutatav kuul) programmis muuta. ChairGun on kasulik isegi siis, kui kõiki andmeid ei ole võtta, nt puudub võimalus mõõta kuuli kiirust. Ka ligikaudseid väärtuseid kasutades on võimalik hoida kokku kõvasti aega ja kuule ning saavutada soovitud tulemus märksa kiiremini kui testirajal.

Mõned demod samal teemal:
- termininite graafiline seletus http://www.arld1.com/trajectorypbr2.html" onclick="window.open(this.href);return false;
- kuuli trajektoor vs optika, teisel tahvlil saab optikat kruttida ja näha tabamispunkti muutusi kuuli lennutrajektooril http://www.arld1.com/trajectory.html" onclick="window.open(this.href);return false;

***

See oli nüüd esmane käsitlus teemast. Järge ootavad veel mõned nipid neile, kes soovivad oma optika-püssi kooslusest võtta viimast.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Nipinurk: optilise sihiku kinnitamine ja sisselaskmine

Postitus Postitas Delta »

Nagu lubatud, siis natuke lugemist ka edasijõudnutele või siis lihtsalt neile, kes ajavad taga täiuslikkust. Seekord siis luubi all kinnitusjalgade sobitamine optikale.

***

Kinnitusjalgade osa, mis hoiab optilist sihikut ei ole ümmargune. Enamasti on need küll valmistatud tehases ühe tükina ja alles siis lahti lõigatud, kuid sellest hoolimata ei ole tulemus kuigi täpne. Viga võimendavad ka hälbed jalgade kinnitamisel püssile. Tulemuseks võib olla olukord, kus sihik jääb jalgadele viltu või on kinnitusõrngaste surve sihikule ebaühtlane.

Esimesel juhul kitsendab see reguleerimistornide kasutamise ulatust ja stabiilse tabamispunkti saavutamist erinevatel kaugustel. Teisel juhul halvendab see sihiku kontakti kinnitusrõngastega (kehvem pidamine) ning võib väänata/ kahjustada sihiku keret/ sisemehhanisme või jätta sellele märke.

Pilt

Pilt

Sellest veast ülesaamiseks kasutatakse kinnitusrõngaste sobitamist (ing k ring lapping). Idee on lihtne: võetakse optika kere diameetrile vastav metallvarras, määritakse see kokku abrasiivse pastaga ja asetatakse see kinnitusrõngastele. Rõngad keeratakse kinni, aga piisavalt lõdvalt, et varras pääseks liikuma. Nüüd liigutatakse varrast edasi-tagasi hõõrudes ebatasasused maha.

Pilt

Sõltuvalt allikast soovitatakse jätkata seni, kuni saavutatakse vähemalt 75% - 80% kontaktpind optika kere ja kinnitusrõngaste vahel.

Sama jutt ka videona:

http://www.youtube.com/watch?v=XWv7SiBheV0" onclick="window.open(this.href);return false;



Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist ei ole just väga laialt levinud protseduuriga. On neid, kes seda teevad, kuid enamik ei tule selle pealegi. On see tingimata vajalik? Kindlasti mitte, kuid nagu öeldud, kes soovib võtta oma varustusest viimast, võib seda kaaluda. Sobitamiseks vajalikke vahendeid saab osta komplektina nii netist kui ka kokku panna ise.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
linni
Tõsine huviline
Postitusi: 173
Liitunud: 16 Aug 2013, 23:25

Re: Nipinurk: optilise sihiku kinnitamine ja sisselaskmine

Postitus Postitas linni »

Kollanoka küsimused.
Nulltsoon tuleks leida / sisse lasta ilma torne optilisest tsentrist ära keeramata, vaid jalgu reguleerides?
Kinnitusjärjekord: kas enne jalad siini külge tuugalt kinni ja siis optika tuugalt jalgade külge? Või vastupidi, või kõik sammhaaval korraga?
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Nipinurk: optilise sihiku kinnitamine ja sisselaskmine

Postitus Postitas Delta »

linni kirjutas:Nulltsoon tuleks leida / sisse lasta ilma torne optilisest tsentrist ära keeramata, vaid jalgu reguleerides?
Kinnitusjärjekord: kas enne jalad siini külge tuugalt kinni ja siis optika tuugalt jalgade külge? Või vastupidi, või kõik sammhaaval korraga?
Nii see on, selleks, et saada optiline tsenter soovitud kaugus(t)ele, pead reguleerima kinnitusjalgu. Kinnitamisel võiks järjekord olla selline: esmalt leiad laskmiseks mugava jalgade/optika asendi ja kinnitad jalad püssi külge. Seejärel asetad optika lahtiselt või pea-aegu lahtiselt jalgadele ning reguleerid jalgadest optilise tsentri soovitud kaugusele paika. Ning viimasena keerad optika jalgade külge kinni. Nii ei ole ohtu, et optika korpus kannatada saab...

Eks see ole juba ka peenhäälestus, mida valdav enamus alaga tegelejaist ei pea ehk isegi vajalikuks. Kui on korralik ja usaldusväärne püssikomplekt, siis kindlasti aitab see hea tulemuse saavutamisele kaasa, kuid lõpuks otsustab asja ikkagi võistleja laskmisoskused ja suutlikkus kohaneda erinevate oludega (tuul, vihm, märkide asumine kõrgel/ madalal jms). Mis ongi selle ala võlu: sa võid minna võistlusele enam-vähem tehasekonditsioonis komplektiga ja saada täiesti arvestatavaid tulemusi. Sestap ehk ei tasugi kohe alguses ülemäära panustada püssi ettevalmistusse. Esimesed võistlused näitavad üsna ruttu ära, mida peaks tegema või kuhu liikuma.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Vasta