Nipinurk: optiliste sihikute tähistamine ja valimine

Üldine jutt õhkrelvadest ja seonduvast
Vasta
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Nipinurk: optiliste sihikute tähistamine ja valimine

Postitus Postitas Delta »

Optilised sihikud on teema, milles pole midagi keerulist. Esmakordselt kokkupuutel võib aga tekkida rida küsimusi, millele käesoleva seeriaga loodan ka vastuseid pakkuda.

Lühidalt on kavandatav jutujärg järgmine:
- optikate tähistamine ja valimine
- optika paigaldamine ja sisselaskmine

Kirjutan jupikaupa ja avaldan vastavalt valmimisele. Loodetavasti on abiks.

***

Tähistamine
Eesti keeles on korrektne öelda optiline sihik või teleskoopsihik, praktikas kasutatakse rohkem erinevaid mugandusi ja sünonüüme nagu optika, kiiker, klaas vms. Inglise keeles vastavalt telescopic sight ja scope . Antud kirjatükis leaiavad kajastamist klassikalised optilised sihikud, igasugused prismad, elektroonilised jms lahendused jäävad kõrvale.

Optilise sihikuid jagunevad fikseeritud ja muudetava suurendusega sihikuteks. Esimesi tähistatakse AxC, teisi A-BxC, kusjuures A või siis A-B on suurendus/ suurenduse vahemik kordades ja C läätse diameeter millimeetrites.

Pilt

Seega nt:
- 10x44 tähendab, et tegemist on fikseeritud 10x suurendusega optikaga, mille läätse diameeter on 44 millimeetrit.
- 4-16x50 tähistab võimalust valida suurendust vahemikus 4-16x ja seda 50 mm läätse diameetriga optikal.

Õhkrelvade puhul vahest tähtsaimaks näitajaks sihiku valimisel on parallaksi seadmise võimalus. Mis on parallaks? Lühidalt öeldes on tegemist nähtusega, mille tõttu niitristi asukoht märgi suhtes muutub sõltuvalt silma asukohast.

Pilt

Kuna praktikas on sedalaadi viga päris suur, siis on välja mõeldud lahendus, mis oluliselt vähendab vea mõju.

Pilt

Parallaksi reguleerimise võimalusega optikaid tähistatakse ingliskeelse lühendiga "AO" (Adjustable Objective). Seega kui sihikut tähistatakse 3-12x44 AO, siis on sellel mudelil parallaksi reguleerimise võimalus.

Paar asja veel, mida tasub ostmisel arvestada. Nimelt peaks õhkrelvale mõeldud optika võimaldama parallaksi seadmist (mõnikord märitud ka kui märgi teravustamine) alates 10 meetrist. Turul leidub veel sihikuid, millel alumiseks piiriks on 20 m või rohkem.

Tähele tasub panna ka seda, et parallaksi korigeerimiseks pakutakse kahte lahendust: reguleerimine käib optika esiosa või küljel asuva nupu/ ratta keeramisega. Esimest varianti kohtab enamasti odavamatel ja väiksemate suurendusega optikatel, teist aga suurematel ja kallimatel.

Eks tegu ole suuresti maitseküsimusega, aga isiklikult eelistan võimalusel parallaksi reguleeirmist küljelt, kuna see on mugavam ja võimaldab soovi korral kasutada suuremat külgratast (sellest juttu edaspidi).

Üheks lühendiks, mida optilistel sihikutel kohtab on veel "IR" (Illuminated Reticle), mis tähistab valgustatud niitristi võimalust. Mõeldud on see juhtudeks, kui soovitakse optikat kasutada ka hämaras.

Need olid lühidalt optiliste sihikute tähistamisel kasutatavad põhinäitajad. Tehnilise poole pealt veel niipalju, et enamiku müügil olevate sihikute kere diameeter on kas 25,4 mm (üks toll) või siis 30 mm. Reguleerimistornide kliki täpsuseks kas 1/4 või siis 1/8 MOA.

Valimine
Otilise sihiku valimisel on kaks põhiküsimust:
- milline on õhupüss, millele optikat soovitakse ja
- mis on optika kasutamise eesmärk.

***
Õhkrelvad jagunevad laias laastus kolmeks:
- vedru- ja gaaskolbpüssid/ -püstolid;
- eellaetavad ja pumbatavad;
- co2 põhised lahendused.

Kahes viimases kategorias optika valimisel piirangud ei ole, kuna seda tüüpi "jõuallikaga" õhkrelvadel optika vastupidavust testiv edasi-/ tagasilöök puudub. Küll aga tuleb teraselt jälgida optilise sihiku löögikindlust vedrupüsside ja gaaskolblahenduste korral. Miks?

Põhjus on lihtne: nimelt on vedrukatele iseloomulik laskmisel vallanduv tugev edasilöök hektel, kui vedru poolt edasi kannustatv kolb tabab silindri seina. Tulirelvade puhul sellist asja ei kohta ja nii pole ka tootjad optilisi sihikuid konstrueerides sellega arvestanud, mistõttu ka vähegi võimsam 4,5 mm vedrukas lõhub elevandipüssi tagasilööki taluva tulirelva optika küllaltki kiiresti.

Seega kui otsite optikat vedrupüssile, siis veenduge enne, et optika on vedrupüssidele sobiv. Tõsi, tänapäeval on nii kasutajate kui ka tootjate teadlikkus paranenud ning mitme valmistaja toodangu seast leiab lausa eraldi vedrupüssidele mõeldud tooteseeriaid. Aga sellgi poolest tasub enne ostu kasvõi internetis kerge otsing teha ja uurida, mida kasutajad antud mudlei vastupidavusest arvavad.

Tihti määrab optika valiku ka soovitav kasutamise eesmärk. Näitajad millele tasub tähelepanu pöörata on:
- valgusjõud
- teravussügavus
- suurendusvahemik
- sihiku niitrist

Valgusjõud
Valgusjõud näitab seda, kui palju valgust optika läbi laseb ehk kui "valge" on optika. Rusikareegel on siin lihtne - mida suurem objektiivi läätse diameeter, seda valgem on optika. Sama kehtib ka optika kere diameetri kohta. Seega 3-12x44 on "valgem" kui nt 4x20.

Tõsi, arvestama peab, et lisaks diameetrile mängib ka optika kvaliteet, st kvaliteetoptika võib väiksema läätse diameetri korral olla valgem kui mõni odavam ja lihtsam. Mida valgem optika annab? Ühelt poolt on see eeliseks hämaras laskmisel, kui valgust napib. Teisalt kulub kogu lisavalgus ära suuremate suurenduste korral. Sellepärast ongi nt Field Targetis kasutatavad optikad reeglina vähemalt 50 mm või isegi 60 mm läätse diameetriga, kuna väiksema läätse korral ei oleks 50x suurendusega lihtsalt midagi näha.

Teravussügavus
Teravussügavus on näitaja, millest optiliste sihikute kontekstis eriti ei räägita. Lühidalt öeldes määrab teravussügavus optikast teravana paistva ala. Suure teravussügavuse korral on selge (fookuses) suurem ala, väiksema teravussügavuse korral väiksem ala. Allolev pilt on küll mõeldud illustreerima mõistet fotograafias, kuid annab kenasti edasi teravussügavuse olemuse.

Pilt

Kuidas see kõik mõjutab opilise sihiku valimist? Väga otseselt. Mida suurem on läätse diameeter, seda väiksem on objektiivi teravussügavus.

Näiteks kui soovitakse tegelde Field Target võistlustega, siis on suur läätse daimeeter ja väike teravussügavus hea, kuna võimaldab paremini suurenduse-parallaksi reguleerimisega mängides määrata sihtmärgi kauguseid. Samas koduhoovis plõksides või Hunter Field Target võistlustel (märkide kaugust ei tohi seal optikaga määrata) on eelistatud väiksema läätse diameetriga optikad, kuna nii on selgemalt näha suurem kaugustevahemik, st ei pea kogu aeg parallaksi kruttima, et näha, kuhu lased.

Suurendusvahemik
Kui esmapilgul tundub, et mida rohkem, seda uhkem, siis praktika see alati nii ei ole. Nii ka valides optikale suurendusvahemikku. Arvestama peab, et mida suurem suurendus, seda kitsam ala sihikust paistab ja seda pimedam on pilt. Viimase kompenseerimiseks peab suurendama läätse/ optika kere diameetrit, mis omakorda vähendab teravussügavust. Seega on kõik parameetrid omavahel seotud ja nii tuleb enda jaoks läbi mõelda, mida õigupoolest vajatakse.

Tulles taas Field Targeti näite juurde, siis klassikaline FT optika on laia suurendusvahemiku ja suure läätse diameetriga, nt 10-50x60. Miks? Kas tõesti on kõik FL laskurid vaegnägijad? Tegelikult on FT laskurid parallaksi vea enda jaoks tööle pannud.

Kuna parallaksi viga õnnestub ellimineerida vaid kindla kauguse jaoks, siis kasutatakse suurt suurendusvahemikku just märgi teravustamiseks. Kui nt 4x suurenduse korral ei ole olulist vahet, kas märk on 35 või 45 m kaugusel, siis 50x suurenduse korral tulevad pildi ähmasused paremini esile ja nii aitab see parallaksi viga täpsemalt korrigeerida (pilti teravustada). Selleks ongi FT optikatel parallaksi reguleerimisesk suur külgratas, millele on märgitud kauguste skaala. Esmalt korrigeerib laskja parallaksi vea/ teravustab märgi ja seejärel loeb külgrattalt märgi kauguse.

Seevastu HFT ehk Hunter Field Target võistlustel, kus imiteeritakse jahti, on maksimaalne lubatud suurendus määratletud ja võistluste käigus seda muuta (ja parallaksi korrigeerida) ei tohi. Kodus õllepurgi pihta laskmiseks piisab aga ka 4x suurendusest.

Niitrist
Viimaseks käsitletavaks parameetriks on sihiku niitrist. Siin puuduvad õiged ja valed valikud, kuna kõik taandub kasutaja vajadustele ja maitsele. Küll eelistab enamik õhkrlevaomanikke mil-dot niitristi, kuna see pakub sihtimiseks täiendavaid tugipunkte jutudel kui ei saa või taheta tabamispunkti reguleerida optika enda võimalustega (tornidest).

Pilt

Seda meetodit (ing k "holdover") kasutavad paljud alustavad FT võistlejad, kuna see on lihtne ega eelda alaga tutvumiseks kalli optika soetamist. Tõsi, tipud kasutava kõik tornidest reguleerimist, st niitrist seatakse märgile iga kauguse korral. HFT puhul on täiendavate sihtimispunkidega mängimine jällegi ainuke võimalus...

Millega peab muidugi arvestama ja mida olen isegi kogenud, on see, et kehva valguse korral või tumeda märgi puhul ei pruugi väikesed mil-dot täpid alati näha olla. Mida kvaliteetsem optika, seda väiksem on see oht. Aitab ka niitristi valgustus, kui see on olemas. Kauguse määramist mil-dot abil üldjuhul õhukate kontekstis ei kasutata.

Lisaks klassikalisele mil-dot ristile on mitmed tootjad arendanud selle baasil oma kujundusi. Näiteks Hawke MAP (Multiple Aim Point) ja SR (Specialised Reticle) niitristid, millele pakutakse lausa eraldi tarkvara lihtsustamaks nende kohandamist konkreetse relvaga.

Pilt

Teiseks populaarseks niitristiks on lihtne "duplex", mis küll ei paku mitut sihtimispunkti, kuid on üldjuhul hästi eristatav ka hämaras ja tumedal taustal.

***

Kokkuvõtteks veel nii palju, et:
- arvestama peab toodete hindasid, mis võivad sarnaste parameetrite korral kõikuda oma 10x. Eks igaüks otsustab ise, kui palju ta on nõus optikale kulutama;
- võimalusel tasub optikaid ise proovida - oma silm on kuningas;
- taustauuring internetis võib anda oodatud tagasisidet;
- kontrolli alati optika sobivust vedruüssile, seejuures tuleb arvestada ka regionaalseid eripärasid. Kui UK-s on õhkrelvade legaalseks võimsuspiiriks 16 J ja kohalik tootja ütleb, et optika sobib vedrupüssile, siis tuleks täpsustada, kas see kehtib kuni 16J või ka üle selle...

Lõpetuseks ka mõned näidisvalikud. Tegemist on minu isikliku arvamusega, mitte kivisse raiutud tõega. Igaüks valib endale ja oma vajadustele vastava optika ise, aga mingid pidepunktid siit ehk saab...

Kodukasutus - kriteeriumiteks soodne hind, universaalsus ja mugavus (kaal). Eelistatud on mõõdukas suurendus ja hea teravussügavus, kuna lastakse lähedale, kaugele, nii üksi kui ka seltskonnaga. Soovitus: 3(4)-12x40/42/44. Kui on soov valdavalt märklehti augustada, siis tasub kaaluda ka suuremaid suurenduvahemikke.

Field Target - märksõnadeks korralik suurendus, vähene teravusügavus ja mugav-täpne parallaksi reguleerimine. Sõltuvalt võistleja tasemest ei ole optika hind enam nii määrav. Miinimumina 8-32x50/56, soovitav 10-50x60.

Hunter Field Target - võistluste tehnilised tingimused määravad ka optika valiku, eelistada tasub fikseeritud suurenduse ja hea teravussügavusega optikaid. Soovitus: 10/12x40/44 mil-dot või mõni analoogne mitme sihtimispunkiga niitrist.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Nipinurk: optiliste sihikute tähistamine ja valimine

Postitus Postitas Delta »

Delta kirjutas:Lühidalt on kavandatav jutujärg järgmine:
- optikate tähistamine ja valimine
- optika paigaldamine ja sisselaskmine

Kirjutan jupikaupa ja avaldan vastavalt valmimisele. Loodetavasti on abiks.
Kuna teksti kogunes omajagu, siis tegin paigaldamise ja sisselaskmise kohta eraldi teema: viewtopic.php?f=3&t=48

Edit: optilise tsentri leidmine viewtopic.php?f=3&t=51
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Nipinurk: optiliste sihikute tähistamine ja valimine

Postitus Postitas Delta »

Üks hea ülevaatlik artikkel optilise sihiku parallaksist ja erinevatest lahendustest reguleerimisel: http://www.accurateshooter.com/optics/p ... le-scopes/

Pilt
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Kasutaja avatar
Delta
Administraator
Postitusi: 1529
Liitunud: 11 Okt 2010, 10:15
Asukoht: Päälinn
Kontakt:

Re: Nipinurk: optiliste sihikute tähistamine ja valimine

Postitus Postitas Delta »

Hea näide, küll teadlikult äärmuslik, kuidas parallaksi vea ignoreerimine võib lasketulemusi mõjutada.

Pilt

Üleminge grupp on 4 lasku, parallaksi viga korrigeeritud. Alumise puhul seatud parallaks kaugustesse ning sihtimisel vaadatud optikasse servadest (kell 12, 3, 6 ja 9 suunal). Nagu näha siis vahe on märkimisväärne.

Teema ise siin.
Springers are like Muscle-Cars - Classic, Heavy and Never out of style...
Vasta